45.

Abiprodutsendi auto näidikupaneelil vilkus erekollane tuluke, andes märku vajadusest kiiremas korras kütust lisada. Tulukese vilkumisele alluv abiprodutsent Aivar keeras sisse lähimasse kütusetanklasse. Tankla oli tühi, unised kärbsed suplesid pumba kõrvale tilkunud õliloigus. Värvilised reklaamlipud tolknesid kurvalt varraste otsas.

Aivar peatus pumba kõrval, väljus autost ja avas kütusepaagi luugi. Pumbal vilkus liitri hind, mille alla oli vildikaga kirjutatud "Küsi sooduspakkumise kohta teenindajalt". 

Abiprodutsent sammus üle tühja betoonplatsi pisikesse putkasse, kus paaril riiulil kükitasid magusad küpsised ja soolased kartulitükid (Päris suhkur! Naturaalne sool!). Ühel riiulil seisid reas päikeseprillid (Parandab nägemisteravust kiiresti liikuvas sõidukis kuni 33%!) ja peavalutabletid (Vähendab peavalu kiiresti liikuvas sõidukis kuni 33%).

Letil kõhutas igavleva ilmega Teenindaja. 

"Tere, sooviksin sooduspakkumise kohta rohkem infot," ütles abiprodutsent Aivar.

Teenindaja vaatas teda mõne hetke mõtliku pilguga. "Iga kümnes liiter on tasuta," sõnas ta mõtlikult mõne mõtliku hetke möödudes.

"Väga hea," innustus Aivar. "Võtan siis kümme liitrit. Nõnda saan ühe liitri täitsa tasuta!"

Teenindaja mõtlik olek püsis. "Miinimumkogus, mida me müüme, on 50 liitrit."

"Aga mu paaki mahub ju ainult 40 liitrit," ehmatas abiprodutsent.

Teenindaja kehitas õlgu. Mõtlikult. Ta mõtles mõne hetke. "Pange ülejääk kanistrisse," pakkus ta viimaks.

Aivar raputas pead: "Ei ole mul kahjuks kanistrit."

"Kanistrid - riiul 4," viipas Teenindaja mõtlikult käega.

Aivar läks riiulite vahele. Soolaste kartulikrõpsude ja magusate küpsiste taga olidki riiulil 4 kütusekanistrid. Ta krabas ühe kätte ja läks tagasi leti ette. 

"Üks kanister, palun," sõnas ta. "Ja 50 liitrit kütust."

Teenindaja vaatas kanistrit, vaatas kohe hästi mõtlikult. "Kanistreid me müüme ainult kolmekaupa."

"Mida ma kolme kanistriga peale hakkan?" hüüatas abiprodutsent.

Teenindaja ei vastanud mõtlikult. Abiprodutsent Aivar läks ja tõi riiulist 4 juurde veel kaks kanistrit, Teenindaja kõlistas kassas, klahvid piiksusid, hammasrattad pöörlesid, makstav summa kerkis.

"Kliendikaart," sirutas ta käe.

"Misasi?"

"Esitage oma kliendikaart."

Seekord mõtles hoopis abiprodutsent. "Mul ei ole," teatas ta lõpuks. "Kas ilma kaardita ei saa?"

Teenindaja mõtlikud silmad läksid üllatusest ümmarguseks. Ta sulges kassa. Klahvid piiksusid haledalt veel korra, hammasrattad pöörlesid pettunult.

"Ilma kliendikaardita," teatas ta, osaliselt veel mõtlik, aga osaliselt nüüd hoopis üllatunud, "ei ole lubatud."

Kolm tühja kanistrit letil vaatasid üksteisele otsa. Ammu tähtaja ületanud kahtlaselt sinine klaasipesuvedelik riiulil 6 mulksatas.

"Andke siis mulle kliendikaart," ohkas Aivar.

Teenindaja tõmbas leti alt välja tolmuga kaetud karbi. "Kas te soovite Hõbe-, Kuld-, Plaatina-, Briljant-, Teemant-, Rubiin-, Smaragd- või Safiirtaseme kliendikaarti? Kõrgema taseme kaartidega kaasnevad loomulikult lisahüved."

"Ma võtan kõige odavama. Lihtsalt kütuse jaoks."

"Kõige odavam," teatas Teenindaja, "on Paberkaart."

"Ma võtan selle!"

Teenindaja lükkas karbi leti alla tagasi, kus tolm sellele kiiresti tagasi kogunes. Ta võttis ruudulise paberilehe ja kirjutas sellele pastakaga "GAARD". Siis lükkas ta paberi üle leti, "kirjutage alla."

Aabiprodutsent Aivar vaatas paberit kahtlustavalt, mitte paberi ruudulisuse tõttu, vaid peamiselt paberil eksisteerivate kirjavigade pärast. "Siin alguses peaks olema K. Ja lõpus T."

Kummide vilinal peatus putka ees must sportauto, millest kargas välja mustade päikeseprillidega (33% parema nägemisteravusega!) ja musta torukübaraga (Parim valik torumehele nii vihma- kui lumesaju korral!) isik. Ta rebis putka ukse pärani lahti ning röökis üle toa, nii et riiulid värisesid: "Viis minutit! Rikka tulekuni täpselt viis minutit! Kordan - viis! Minutit!"

Kahtlaselt sinine klaasipesuvedelik värises.

Teenindaja kargas täies pikkuses püsti, mõtlik unisus põgenes temast kaugemale ning puges peitu hämarasse putkanurka. "Rikas tuleb! Kõigil valmis olla! Rikas tuleb!" hüüdis nüüd Teenindaja.

Tagatoas kolisesid tundmatud metallist esemed. Üks teeklaas kukkus põrandale ning purunes. Kostis summutatud vandumist ja paljude jalgade müdinat. Rebenes riie. abiprodutsent Aivar taganes hämarasse nurka unisuse kõrvale.

Teenindaja tormas õue. "Koristage see autoromu Rikka eest!" kisas ta kütusepumba kõrval abiprodutsendi lihtsat autot märgates. Maja tagant jooksid välja kuus tursket ja lihastes meest, ühesugused õlised tunked seljas. Nad haarasid auto ilma suurema vaevata sülle ning kiirustasid sellega maja taha.

Õliloigus supelnud kärbsed ronisid õli seest välja. Maja tagant ilmus kiiruga veel oma satsilist rõivastust kohendav Koristaja, ühes käes karvane tolmuhari ja teises tikutops, jalas kõrge kontsaga kingad. Osavalt noppis ta kärbsed tikutopsi ning kattis õliloigu taskurätiga.

Tohutu suur ja erakordselt must auto, mis ilmselgelt kuulus Rikkale, libises hääletult kütusetankla ette. Juhiuks avanes ja välja astus Autojuht.

Teenindaja plaksutas käsi. Koristaja kniksus. Kuus tursket tunkekandjat jooksid nurga tagant taas välja, ilma abiprodutsendi autota. Putkast saabus puhkpilliorkester, mängides rõõmsat marsimuusikat, kuigi tuubamängija alles sättis oma tuubat õigesse asendisse ja flöödipuhuja vestinööbid olid lõpuni kinnitamata. Tankla kohale kerkis kiiresti kohale saabunud tuules lehviv loosung kirjaga "Ole tervitatud, austatud Superhüperoopertaseme klient!"

Tunkedes kuuiku järel saabusid nurga tagant kolm kalliskividega ehitud elevanti, kelle varbaküüned olid kaunilt roosaks värvitud. Elevantidele järgnesid nabatantsijad, kondiväänajad, šampusevalajad, tuleneelajad ja mõõgapuhujad. Orkester, isegi tuuba, puhus pille viimse piirini kopse pingutades. 

Lihastes ja tunkedes mehed võtsid auto kapoti lahti ning vahetasid kiiresti mootori uuema ja sootuks võimsama mudeli vastu. Tolmuhari puudutas hellalt vahatatud küljepaneele. Nabad tantsisid. Elevandid seisid kolmel jalal ja kahel jalal ja ühel jalal. Väänati konte, neelati tuld, puhuti mõõku.

Ebamaiselt musta auto aken avanes pisut, prao vahelt viipas korraks rahulolevalt rikas käsi. Haruldased juveelid vilkusid. Kalli aroomi pahvakas täitis hetkeks kogu tankla. Autojuht kummardas ning istus autosse. Hääletult kadus auto liikluskeerisesse.

Elevandid laskusid neljale jalale ja kõmpisid üksteise järel nurga taha. Nabatantsijad ja kondiväänajad pühkisid higi. Mõõgad korjati kokku. Puhkpilliorkester sai ometi viimaks hinge tõmmata. Flötist hakkas juba vesti lahti nööpima. 

Koristaja võttis õliloiku katnud taskurätiku maast, ning raputas tikutopsist kärbsed tagasi loigu sisse. Tursked mehed kadusid koos tuulega. Hämarast nurgast ilmusid välja abiprodutsent Aivar ja unisus.