40.


Suvelaadale kogunes müüjaid lähedalt ja kaugelt. Kaugelt tulijad olid varakult kohal, tõstsid oma müüdava kraami rongilt ja laevalt ja kuumaõhupallilt maha ning asusid telke püstitama. Läideti lõkked, mille kohale riputati lõhnama marineeritud lihatükid, pasunapuhujad lõid oma vaskpuhkpille läikima, akordionimängija õlitas lõõtsa. Kui lähemalt saabujad ka viimaks kohad sisse võtsid, oli plats müüjaid paksult täis.

Mõni telk andis juba eemalt hulgaliselt vihjeid seal müüdava kauba kohta. 

Lillelises telgis, mille kohal sirgus hiiglaslik reha, müüdi lilleistikuid, väetisi, millega ostetud lilletaimede kasvu kiirendada ja mürke, millega täitsa tasuta peenrale ilmunud lilletaimi hävitada. Oli putukaid lähemale meelitavaid vedelikke ja teisi, mitte nii armsaid mutukaid naabri aeda peletavaid seadeldisi. Võis osta murumütse, marineeritud murumune, pikka muru ja lühikest muru, paksu muru ja hõredat muru. 

Kuivanud põdra pealuu ja suurte põdrasarvedega kaunistatud telgis, mis kaitsevärvilise mustri tõttu sulas peaaegu üleni ümbritsevasse ja oli seetõttu teiste telkide vahel äärmiselt raskesti leitav, müüdi varustust jahimeestele. Kütimütse ja jahipaunu, -kindaid, -pükse ja -seelikuid. Jahinugasid igas suuruses, alates pisikestest nööpnõela suurustest, millega paras porikärbseid rünnata, kuni neljameetriste mammutijahi jaoks mõeldud nugadeni.

Hambutu naeratusega kaunistatud telk levitas magusat maiustustelõhna. Telgi ümber ja sees sumisesid herilased ja kärbsed ja väikesed lapsed. Erinevat värvi ja erineva kujuga magusad suhkrutooted rippusid laest ja kuhjusid letil, neid jätkus vaagnatele ja korvidesse.

Marta uuris magusaid maiustusi. Tal oli kleiditaskus terve metallraha, mille Vanaisa oli talle andnud selle eest, et Marta riimis talle ära mitu päeva riimita nukrutsenud rea "vana, paks ja sabata". Marta pakkus talle "mu kõht ei ole nabata", ja nüüd oli Martal metallraha. Raha oli üks ja ainuke, seda ei kavatsenud Marta niisama lihtsalt ära raisata. Vahvlid krõbisesid kutsuvalt, pehmemad iirised venisid, šokolaad sulas.

"Tee suu magusaks," hüüdis magusamüüja. "Oosta kommi, komm paarandab haambaaugud!"

"Ei paranda," vastas Marta. "Magusast lähevad kõik hambad hoopis auklikuks."

Maiustusetelgis tunglevad lapsed lõpetasid korrapealt sagimise, kommide vahtimise ja magusa lõhna nuuskimise ning jäid kohkunult Martat vaatama.

"Tüüdruk, tüüdruk, mis sa räägid," naeratas kommipakkuja hambutult. "Kas sul üüldse raha on, et sa kommi oosta saaksid. Kui ei oole, äära siis leevita alusetuid kuuluujuutte."

Marta ei hakanud oma rahaga uhkustama. Telke oli veel palju vaja läbi käia.

Järgmises telgis müüdi vasaku jala sokke.

"Sul on jalg, onju?" hüüatas sokimüüja "Jalg külmetab, onju? Vaja sokki, mul on sokke, osta sokke kohe mitu."

Triibulised sokid Martale muidu meeldisid küll. Ruudulised ka.

"Aga parema jala jaoks?" küsis ta.

"Ei ole, ei ole," ohkas müüja. "Kunagi oli, aga otsa said juba ammu, nüüd on ainult vasaku jala sokid."

Kausikujulises telgis müüdi kausse.

"Mis kauss see on?" päris Marta täpilist kaussi uurides.

"Supikauss," vastas müüja lähemalt kaussi uurimata. Tal oli juba üks tehing pooleli, ostja oli ostmas kolme pesukaussi.

Marta võttis täpilise kausi pihku. "Kuidas ta supikauss on? Minu meelest näeb välja nagu pudrukauss."

Müüja sai kolm pesukaussi müüdud ja tuli nüüd Marta ette. "Pudrukauss on mummuline," seletas ta. "See on täpiline, see on supikauss. Ja kandiline on kraanikauss."

"Mul juba üks kraanikauss on," ütles Marta.

Kahe suurema telgi vahel oli väiksem lett, millel müüja oli porgandikaussi hunniku porgandit riivinud.

"Osta riiv," hüüdis ta. "Terav riiv, saad riivida porgandit. Või kapsast."

"Prillipoes oli prillidel ka riiv," vastas Marta.

Müüja jäi solvunult vait.

Marta ei ostnud midagi ka puujalatelgist. Ega ka kootud koeramütside ja heegeldatud kassikampsunite telgist. Ta lahkus ostuta isegi vilkuvate ja sähvivate ja tihase moodi säutsuvate pastapliiatsite juurest.

Viimaks ostis Marta puuviljatelgist ühe õuna. Ta istus pingil, kõlgutas jalgu, kuulas vaskpuhkpilliorkestri pillilugu ja sõi õuna. Paar varest passisid läheduses kasvava kase otsas, iga hetk võis maha pudeneda õunasüda või mõni maitsev õunaseeme.