25.

Pargipink, mis oli olnud ebaseadusliku laulmise tunnistajaks, võiks isegi öelda, kaasosaliseks, tundus esmapilgul päris tavaline. Aga Autorikaitsja Alfredt nii lihtsalt juba mingi pink ära ei peta, olgu ta kuitahes tavalise välimusega. Nahksetes vormirõivastes abimehed blokeerisid operatiivselt pargiteed, lõigates ära võimalikud pingi põgenemissuunad, samal ajal kui Alfred pinki paari sammu kauguselt tähelepanelikult uuris. 

"Kuldnokad," mõtles ta, "laulavad laule, mida nad ei tohiks laulda."

Kuldnokad olid alati autorikaitsjale muret tekitanud. Enamasti käitusid kuldnokad nii, nagu poleks nad seadustest midagi kuulnudki. Nende käest oli ka suhteliselt keeruline kohtu kaudu määratud trahve sisse nõuda. Nad ületasid isegi riigipiire, põhjustades jälitustegevuses korvamatuid seisakuid.

Alfred märkas pargiteel jalajälgi. Hulk inimesi oli pingi ümber seisnud. Tõenäoliselt kuulanud. Võimalik, et plaksutanud. Kurjategijat kuulnud, näinud ja kuriteole kaasa kiitnud. Pargiteel võis veel aimata kaugete maade liiva terasid, tunda oli kevade ja suve ja talve lõhna korraga. Kusagil pingi läheduses olid viibinud turbanid, sultanid ja kärarikkad meremehed. Väsinud liblikas lehvitas laisalt tiibadega.

Autorikaitsja Alfred noogutas, polnud kahtlustki, et siin oli toime pandud kohutav kuritegu. Lauldud oli hoolimatult, loatult, tasuta. TASUTA! Tasumata seadusejärgset raha laulude heliloojatele, sõnade kirjutajatele, klahvpillimängijatele, trompetistidele, produtsent Paulidele, arranžeerijatele ja kõikidele teistele asjapulkadele, kes iga laulu esituse eest õiglast tasu väärisid. Tohutud ülemaailmsed muusikavabrikud ootasid raha. Aga raha jäi tulemata.

Alfred viipas lähemale paar tursket nahkvormis abimeest. Pargipõõsas lõõritav kuldnokk ei aimanud veel midagi halba. Tema muudkui laulis rõõmsalt, kuni järsku tursked kogud kurikatega vehkides ja ammulisui möirates põõsasse kargasid. Lehti lendas kõrges kaares pargiteele, oksi kukkus murule, kurikatega kogud röökisid põõsas, kuigi kuldnokk oli juba ammu ära lennanud. 

"Käpardid!" kortsutas Alfred kulmu. Selliste kohmakate abilistega oli erakordselt raske piisavas koguses seadusega määratud raha autoritele kokku korjata.

Tänavalt kostev sireeni huilgamine pani autorikaitsja pead pöörama. Pargi serval peatus auto ja sealt hüppas välja Looduskaitsja.

"Oioioi," oigas Alfred, "juba hakkab pihta."

Looduskaitsja tormas otseteed põõsast väljaronivate turskete abiliste kallale. 

"Rebitud lehed!" karjus ta ärevalt. "Murtud oksad! Vigastatud juured!"

Segaduses abimehed, kuigi tursked ja nahka riietatud, ei saanud veel arugi, kui neil juba käed selja taha väänati. Klõpsusid käerauad. Põõsast ilmusid nähtavale ka nende kurikad. Looduskaitsja vilistas vihaselt. Ta patsutas ettevaatlikult muru. Siis laskus ta põlvili pargiteele ning asus pintsettidega mahakukkunud lehti kasetohust karbikesse koguma.

"Pole midagi, kullakesed," pomises ta, "me õmbleme teid kohe oksa külge ilusti tagasi, me liimime teid ilusti põõsasse."

Alfred mõistis, et siin pole enam midagi uurida. Võimalikud laulujäljed olid juba lootusetult segi trambitud ja parimal juhul ootab teda ees kuudepikkune seletuskirjade täitmine põõsa kahjustamise süüdistuse alusel. Ta pöördus otsustavalt, tõmbas kõvera küünega pingiseljale kriipsu ning sammus pargist välja.

Tänaval huilgas taas sireen. Igivana kaubikuga saabus Muinsuskaitsja. Kui ta pinki ja pingil olevat kriipsu nägi, kukkus ta meeleheitlikult halama: "Oh õudust küll, milline häda! Täiesti imelist, vaid paari aasta vanust, korvamatult kaunist dekoratiivelementi on kahjustanud koletislik jõud."

Muinsuskaitsja piiras pingi ettevaatlikult triibuliste lintidega. Pani pingi kõrvale üles filmi- ja fotokaamerad. Pingi kohale riputas ta presentkatte kaitseks päikese ja sademete ja potentsiaalselt naasvate vandaalide eest. Pingi taastamine kriipsueelsesse seisukorda saab olema pikk, keeruline ja vägagi tasuv protsess, mis tõenäoliselt võtab aastaid ja kuhu tuleb kaasata vähemalt tosinkond oma ala asjatundjat. Kindlasti on tarvis konsulteerida välismaa kolleegidega. Muinsuskaitsja ohkas õnnelikult, tema töö oli põnev ja vastutusrikas.

Parki saabus nüüd tähtsaid tegelasi igast nurgast. Ihukaitsja kaitses kõigi kaitsjate ihu, määrides neile näkku ja kätele ihupiima. Tiitlikaistja kaitses nende tiitleid. Tervisekaitsja kontrollis, et kõigil oleksid kiivrid peas ja neoonvärvilised vestid seljas.